Pööripäev

Kirsilumele jätmata jälgi
Kevadevihmades kadudes käest
Tähtede teid ainult uduselt aimates
Midagi muutes ehk valgusereas

Viipa mulle, kui sa mind näed
Puuduta, kui sa mind tunned
Kusagilt kaugelt või siitsamast tead
Suveöös tagasi tulla

Sirelioksad on [C7]õite all [Em]lookas
Ikka ja uuesti painduvad pead
Taevas nii kutsuvalt, ülesse vaata
Pea kohal kohiseb õhtune tuul

Viipa mulle, kui [F]sa mind näed
Puuduta, kui [F]sa mind tunned
Kusagilt kaugelt või siitsamast tead
Suveöös tagasi tulla

Maailmaradadel ɾännates ɾingi
Teades vaid kutset, ei eriti muud
Kohtumispaik juba kusagil kindel
Siin meelespealilled ja põlised puud

Viipa mulle, kui [F]sa mind näed
Puuduta, kui [F]sa mind tunned
Kusagilt kaugelt või siitsamast tead
Suveöös tagasi tulla
Log in or signup to leave a comment

NEXT ARTICLE