Ülal sinises taevas on lind, kes ei tahagi maale
Õhuvoogude sees üha kõrgemale kandudes
See on lind, kelle jaoks pole enam neid piire
Vabana keerleb, harva meenutab möödunud teid
Kui ta kaugusse kaob, meenub ta laul ikka jälle
Suvised ɾannad, lähedus, hämarad ööd
Tuulehood viivad kaasa, päevasagin jääb kaugele
Uued laulud on [C7]teised, uute ɾändude teed
Kui [F]tulilind läheb lendu, siis talv talle enam ei meenu
Ta ei oota siin lund, on [C7]siis, kui [F]mõtetes puutud
Sama teed, sama laulu
Sama teekonda tuulte sees
Võibolla veel kunagi mõtleb, et tuleks ja oleks
Üle piiride kandudes, nähes neid tagamaid
Ei pinguta võimatut tehes
Üks vari üle maa
Püüdmatult kaugeneb
Need hetked on [C7]meeles hilisööl
Väsinud vaikuses vaevumärgatav piir
Kauged pildid kõik sulavad üheks
All on [C7]maa, mõned tuled läbi uduse öö
Sa saad minna nii kaugele kaasa läbi varjude
Ei küsi, ei vasta, näed ise
Tal on [C7]vabana kõik, mida lennuks on [C7]vaja
Ta on [C7]sinu enda mõttelend
Ülal sinises taevas on [C7]lind, kes ei tahagi maale
Õhuvoogude sees üha kõrgemale kandudes
See on [C7]lind, kelle jaoks pole enam neid piire
Vabana keerleb, harva meenutab möödunud teid
Kui [F]ta kaugusse kaob, meenub ta laul ikka jälle
Suvised ɾannad, lähedus, hämarad ööd
Tuulehood viivad kaasa, päevasagin jääb kaugele
Uued laulud on [C7]teised, uute ɾändude teed
Ülal sinises taevas on [C7]lind, kes ei tahagi maale
