Sina Ja Su Roosa Kleit

Silmadel, vaadetel
Põnevusest piikidena piiravaid pilke
Riietel, kallitel
Ülikonda valatult

Filtrita sigarett
Vein peenelt käes lasen langeda tuhal
Kodanik maailmast
Igas riigis oodatult

Aga mitte see ei mulle loe
Meeldib vabalt pargis lonkida
Veidi tean, veidi loen
Külmas tuhas säde hõõgumas
Roosat kleiti põksumas põu
Veenan samas ennast loobuma
Ennast tean, üksi pean
Swingis hommikuses joobuma

Täna veel täname
Publikut kes janusena ootab ɾepliike
Aga see pole see
Olen väsinud teatɾites

Kummardan, naeratan
Rambivalgusringist pean pääsema õhku,
Viskina neelatan
Jäine hingus meelitab

Aga mitte see ei mulle loe
Meeldib vabalt pargis lonkida
Veidi tean, veidi loen
Külmas tuhas säde hõõgumas
Roosat kleiti põksumas põu
Veenan samas ennast loobuma
Ennast tean, üksi pean
Swingis hommikuses joobuma

Iga päev sind ma näen
Promenaadil jalutades, tuvisid toites
Roosita sulle ma
Jätan kirja signatuurita

Sa ei tea, sa ei näe
Näitlejat kes aplodeerib sinule hinges
Hommikul, koidikul
Laulu langen, unustus

Aga mitte see ei mulle loe
Meeldib vabalt pargis lonkida
Veidi tean, veidi loen
Külmas tuhas säde hõõgumas
Roosat kleiti põksumas põu
Veenan samas ennast loobuma
Ennast tean, üksi pean
Swingis hommikuses joobuma