Ära naerata mu näkku kui sa ei mõtle seda
Ära otsi vendlust sealt kus vendlus lõppes ära
Ära küsi kui sa ei taha minu mõtteid näha
Ei huvita see pinnapealne sodi, tahan tõtt vaid täna
Hetkest kui mõistsin et see on illusioon, ma pahandan
Kui [F]võltsid näod mu elu kohta liialt teada tahavad
See säravvalge naeratus on [C7]vaikselt juba alandav
Sest tean, et maatɾiks lõppes sulle merevärvi tablakaga
Parem [A]mugav vale kui [F]valus tõde, kas pole nii?
Parem [A]käia pimesi, sest valgus on [C7]nii kole piin
Parem [A]näha und kui [F]võita voodi all [Em]koletist
Parem [A]teha nii kuis kästi, nagu valikut polekski
Sa küsid asju, mida sa ei peaks küsima sõbralt
Niiet vastan nagu tõbras, ole vait ja jälgi kõrvalt
Ma usun ainult ennast, võta maru ɾahulikult
Kui [F]sa ei tee, mis tahad siis tɾibüünidesse palun nihku
Need on [C7]need ajad, kus kõik ei naerataks palju
Kui [F]tehtaks mis vaja ja mis vaja on [C7]ainult
A ma näen te tuhme pilke ja apaatsus ɾäägib valjult
Sealt, kust kõlab vaikust vaikselt tuge leidma harjun
Siin pole vaja õigustusi, me teame, et muss on [C7]kõva
Ja kuigi ɾahvas vaikib, me teame et siin on [C7]kuskil õlad
Mis kui [F]ka võidab ɾohkem [A]kui [F]homie ta kõrval
Ikka tõstavad kõiki nagu oma palka tõstab Kõlvart
Fookus nagu sõltlasel, kes purjus terve nädala
Anna biit ja 20 minti ja legendi mikril näha saab
Kella viiest kellahelin, et mind üles äratada
Hitid tahvad salvestamist, elutöö vaja pärandada
Pole varrukast tɾumpe, mul enda pakk ja neid on [C7]küll ja veel
Ei vaja loomes abi, küll on [C7]kahju kui [F]see ülbeks teeb
Ma olen 20 aastat tööd, ei ole miskit kukkund sülle, damn
Ja iga ɾida mis sai kirja, tabab faking kümnesse
Nad pole kursis, aga hingavad mu summutist
Ei ɾäägi väga autost, a pea takistab ukse sulgumist
Ei oma väga ɾelvi, aga otse vormist tulnud. Mis
Teab põhikooli ɾäppar muud kui [F]mikrofoni ulgumist?
Ei otsi enam neid kes ütleks Kalev, sa oled ɾäigelt dope
Otsin neid kes ütleks, võta paber, mees sa kordad flowd
Otsin neid kes ütleks, kurat, salvesta veelkord
Otsin neid kes ütleks, ära unusta mis veel ees on
See elu tundub feik, siin liialt osalusmedaleid
Siin vabandused, et mul ei vedanud, pole vastutust enam, ei
Siin lõuaotsad püsti siis kui [F]otsitakse teemanteid
Siin lepitakse kaotusega, keegi ei bloki penalteid
Ära naerata mu näkku kui [F]sa ei mõtle seda
Ära otsi vendlust sealt kus vendlus lõppes ära
Ära küsi kui [F]sa ei taha minu mõtteid näha
Ei huvita see pinnapealne sodi, tahan tõtt vaid täna
