Mälestuste Hagijad

Jõeäärse metsa sakiline vari
Ja lumi - tuttav jõulukuine lummus
Neelveed öötumeduses - voolav vari...
See peata grammofoni pöörlev tummus

Nii kauged hääled et ei viitsi kuulda
Kuid sisekõrvas tihenevad kajad
Viind kurat aasta või viind tuul ta
Raudtünnid... ɾasked aga tühjad ajad

Siis tuled naerdes köögist - kergeil kannul
Kah justkui [F]tuisust... silmis aegruum
Mul mälestuste hagijad on [C7]kannul
Kuid otsaees su pihk - su pihk on [C7]kuum