Kell kolm vahin lage
Ja seal neid vastuseid pole
Siin miski on vale.. ma mõtlen, et
Kas üldse vastuses olen
See siin on kindlusest kaugel
Heinast maja siin laugel
Ma ütlen ausalt, et see
Armastus on ammu siin raugenud
Sa oled nagu kivi minu südamel
Söögilauas küsitakse
Sinu kohta pühadel
Ei minult tule midagi
Mitte üht ɾidagi
Mis ma peaks ütlema, et
Polnudki tal vigagi
Okei.. sa küsid, kas
Mul on [C7]ikka okei
Ja ma noogutan
Kuigi vastus on [C7]ei
See siin paremaks ei lähe
Mul usku on [C7]vähe
A las siis jäädagi
Tean et ees on [C7]aeg, mis mind neelab
Pilt pahupidi ja mõistust ma eiran
Selle linna annan sulle
Sest su vastu ei saa
Tean et ees on [C7]aeg, mis mind neelab
Pilt pahupidi ja mõistust ma eiran
Selle linna annan sulle
Sest su vastu ei saa
Ma su vastu ei saa
On see sul meeles
Kui [F]õhtut püüdes
Hüüad mind enda juurde
Ja mulle valikut ei anna
Sa ei anna
Meie kiirused on [C7]laes
Ei jõua kanda
Sinu muutuvaid tundeid, tundeid
Loobid sinna-tänna
Lased endal minna
Kuni seisma jääd ainukesena
Las see linn olla meie
Las need mured olla eilsed
Ma ei taha olla sinu teine
Jah, aga linn on [C7]sinu
Ja see kõik, mis sellega kaasneb
Võta korter ja aarded
Las see linn olla meie
Las need mured olla eilsed
Ma ei taha olla sinu teine
Jah, aga linn on [C7]sinu
Ja see kõik, mis sellega kaasneb
Võta korter ja aarded
Tean et ees on [C7]aeg, mis mind neelab
Pilt pahupidi ja mõistust ma eiran
Selle linna annan sulle
Sest su vastu ei saa
Tean et ees on [C7]aeg, mis mind neelab
Pilt pahupidi ja mõistust ma eiran
Selle linna annan sulle
Sest su vastu ei saa
